Versioon 2.1

Avatud teadmuse definitsioon täpsustab “avatuse” tähendust seoses teadmusega, kultiveerimaks töökindlat ühisvara, milles võib igaüks osaleda ning teha suurimal võimalikul määral koostööd.

Kokkuvõte: Teadmus on avatud, kui igaüks pääseb sellele vabalt ligi, saab seda vabalt kasutada, täiendada ning jagada — seadmata piiranguid muuks, kui teadmuse allikapärasuse ja avatuse tagamiseks.

See põhitähendus vastab “avatuse” tähendusele seoses tarkvaraga, nagu piiritleb seda avatud lähtekoodi definitsioon, ning sellega on samatähenduslik “vaba” või “libre” nagu piiritleb vabavara definitsioon ja vabakultuuri teoste definitsioon.

Terminit teos kasutatakse, osutamaks edasiantava teadmuse üksusele või selle osale.

Termin litsents osutab õiguslikele tingimustele, mille alusel on teos tehtud kättesaadavaks.

Termin avalik omand osutab autoriõiguse või sarnaste piirangute puudumisele, olgu siis vaikimisi või nende õiguste loovutamise tulemusena.

Võtmelise tähtsusega sõnu “peab”, “ei tohi”, “võiks” ja “võib” tuleb käesolevas dokumendis tõlgendada nii, nagu neid kirjeldab RFC2119.

1. Avatud teosed

Avatud teos peab selle teose levitamisel rahuldama järgmisi nõudeid:

1.1 Avatud litsents või seisund

Teos peab olema avalikus omandis või tehtud kättesaadavaks avatud litsentsi alusel (defineeritud jaotises 2). Mistahes teosega kaasnevad lisatingimused (nagu kasutustingimused või litsentsija vallatavad patendid) ei tohi olla vastuolus teose avaliku omandi seisundi ega litsentsi tingimustega.

1.2 Kättesaadavus

Teos peab olema kättesaadav tervikuna ning enimalt mõistliku, ühekordse paljundamise tasu eest ning võiks olla tasuta allalaaditav Internetist. Mistahes lisainfo, mis on vajalik litsentsile vastavuse tagamiseks (nagu kaastööliste nimed, mida on vaja autorsuse äramärkimise nõuete täitmiseks) peavad olema samuti teosega kaasa pandud.

1.3 Masinloetavus

Teos peab olema tehtud kättesaadavaks vormis, mis võimaldab seda kergesti töödelda arvutil, kusjuures teose eraldiseisvad osad on lihtsasti ligipääsetavad ning täiendatavad.

1.4 Avatud vorming

Teos peab olema tehtud kättesaadavaks avatud vormingus. Avatud vorming on selline vorming, mis ei sea kasutamisele ei rahalisi ega muid piiranguid ning on täielikult töödeldav vähemalt ühe vabal ja avatud lähtekoodil põhineva tööriistaga.

2. Avatud litsentsid

Litsents võiks ühilduda teiste avatud litsentsidega.

Litsents on avatud, kui selle tingimused vastavad järgmistele nõudmistele:

2.1 Nõutavad load

Litsents peab tagasivõtmatult lubama (või võimaldama) järgmist:

2.1.1 Kasutus

Litsents peab lubama litsentsitud teose vaba kasutamist.

2.1.2 Edasilevitamine

Litsents peab lubama litsentsitud teose edasilevitamist, kaasa arvatud selle müüki, olenemata sellest, kas müüakse teost ennast iseseisvalt või osana kogumist, mis on loodud eri allikatest pärit teostest.

2.1.3 Täiendamine

Litsents peab lubama tuletatud teoste loomist litsentsitud teosest ja lubama selliste tuletatud teoste levitamist samadel tingimustel algse litsentsitud teosega.

2.1.4 Tükeldamine

Litsents peab lubama teose mistahes osa kasutamist, levitamist või täiendamist eraldiseisvalt teose mistahes muust osast või teoste kogumist, mille koosseisus seda algselt levitati. Kõik osapooled, kes saavad enda valdusse algse litsentsi raames levitatud teose või selle mistahes osa, võiks omada selle suhtes neidsamu õigusi, mis olid määratletud algse teose juures.

2.1.5 Liitmine

Litsents peab lubama litsentsitud teose levitamist koos teiste sellest eraldiseisvate teostega, seadmata piiranguid neile teistele teostele.

2.1.6 Ühetaolisus

Litsents ei tohi seada eritingimusi mitte ühelegi isikule ega isikute grupile.

2.1.7 Edasikanduvus

Teosega seotud õigused peavad kehtima kõigi jaoks, kellele see on edasilevitatud ilma, et oleks tarvis nõustuda täiendavate õiguslike tingimustega.

2.1.8 Kasutamine mistahes eesmärgil

Litsents peab lubama kasutamist, edasilevitamist, täiendamist ja liitmist mistahes eesmärgil. Litsents ei tohi mitte kellelgi piirata teose kasutamist mistahes eriliseks otstarbeks.

2.1.9 Tasu puudumimne

Litsents ei tohi oma tingimuste osana kehtestada ühtegi honorari, kasutusmaksu ega muud rahalist tasu või hüvitist.

2.2 Vastuvõetavad tingimused

Litsents ei tohi piirata, muuta ebaselgeks ega vähendada muul viisil õigusi, mis on nõutud jaotises 2.1, välja arvatud järgmistel lubatavatel tingimustel:

2.2.1 Omistamine

Litsents võib nõuda levitatud teose puhul, et sellega oleks pandud kaasa kaastööliste, õiguste valdajate, sponsorite või teostajate nimekiri, kuni mistahes selline ettekirjutus ei ole koormav.

2.2.2 Terviklus

Litsents võib nõuda, et litsentsitud teose täiendus kannaks algsest teosest erinevat nime või versioonitähist või märgiks muul viisil ära, mis muudatused on teosesse tehtud.

2.2.3 Jagamine samal alusel

Litsents võib nõuda, et levitatud teosed kannaksid teosega sama või samaväärset litsentsi.

2.2.4 Märkused

Litsents võib nõuda autoriõiguse märkuste või litsentsimärgistuse säilitamist.

2.2.5 Allikad

Litsents võib nõuda, et teose mistahes levitaja võimaldaks vastuvõtjatele ligipääsu teosele edasiste täienduste tegemiseks soovitatavas vormis.

2.2.6 Tehniliste piirangute keeld

Litsents võib nõuda, et levitatud teosed ei oleks koormatud ühegi tehnilise meetmega, mis võiks piirata normaaljuhul lubatud õiguste teostamist.

2.2.7 Tõkestamatus

Litsents võib nõuda täiendajailt, et need annaksid avalikkusele täiendavaid õigusi (näiteks patendi kasutamise loa), kui seda on vaja litsentsis lubatud õiguste teostamiseks. Litsents võib ühtlasi seada õiguste tingimuseks, et litsentsisaajaid ei tõkestataks nende mistahes lubatud õiguste teostamisel (näiteks patendivaidluste algatamisega).


Avatud teadmuse definitsioon töötati algselt välja lähtuvalt avatud lähtekoodi definitsioonist, mis omakorda põhines Debiani vabavara suunistel ja seda raamival Debiani ühiskondlikul kokkuleppel, mille väljatöötajateks olid Bruce Perens ja Debiani arendajate kogukond. Bruce võttis hiljem sama teksti aluseks avatud lähtekoodi definitsiooni koostamisel. See definitsioon on oma põhiolemuses nende dokumentide tuletis ja kannab endas nende peamisi põhimõtteid. Vaba tarkvara ideaalide esimeseks sõnastajaks oli Richard Stallman ja meie jätkame seda tööd.

Tõlkinud Märt Põder